Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Saturday, November 3, 2012
"Ei mäletagi, mis mind alguses Pariisis kõige enam üllatas. Kui - siis tundsin kohe järgmisel hommikul Passy's Rue d'Albion'ile astudes ja sisse hingates õhust seda, mis  m u l l e  on Pariis. See haarab pikkade aastate järel veel, see on õhus. Kuidas saabki seda seletada? Kuidas saaks sellele nime anda? Kõik, kes seda on sisse hinganud, on minuga ühel nõul: see on Pariis!
Isegi õhk ise: see on imeliselt kerge õhk. Kui te londonis mõne kuu olete ära vaevelnud, siis on Pariisi õhk vaimustav. Kui alguses keelegagi kaasa ei saa, tunned bulvaritel kõndides mingit kergust eneses. Kõik vurab, jookseb nobedasti omaette - sina oled kohe "omaks" võetud ja kellelgi pole sinuga asja, see tähendab: ole just, nagu sulle passib. Meeldib sulle kätel käia - ole lahke! Pariislane ei imesta, sul võib olla põhjusi, tema respekteerib neid: võib-olla tahad sa raha teenida, võib-olla on sul hea tuju, võib-olla tervise pärast, võib-olla oled sa hull  igatpidi on sul õigus olla, nagu sa tahad."

Ella Ilbak, 1953. "Otsekui hirv kisendab... mälestusi ja tõekspidamisi."


Muu seas kohtasin paari nädala eest Rahvusraamatukogus härra Linnustet. Meil oli südamlik taaskohtumine, ta tunnustas mu värskeid kirjutisi, mida ta juba (!) lugeda oli jõudnud ning avaldas soovi edaspidi kohtuda, et tegemiste ja elu üle pikemalt arutleda.

Milliseid inimesi ja paiku maailmas on!


M [ 2:08 AM ]