Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...


Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad




Wednesday, December 14, 2011
.
Järgnev on kirjutatud mõne aja eest. Mõtlesin teha sellest pikema kirjutise, ent lõpuks eelistasin jätta seekordsed meenutuskillud lihtsalt südame ligi.
Aga meeleoluka sissejuhatuse annaksin siinkohal siiski edasi...

*

J'étais la, de nouveau!

16. november oli lennureiside päev. Vahetuslend Amsterdami kaudu. Saabunud lennuk hilines ja pidin jooksma terminalist terminali, et teise lennuki peale jõuda. Mina jõudsin, pagas mõistagi mitte.

"Me väga vabandame, mademoiselle, aga tõenäoliselt teie pagas sellele lennule ei jõua. Te saate selle esimesel võimalusel tagasi."

Kohvris olid ka mu tol hetkel olulised ravimid. Hingasin sügavalt sisse-välja, esimene ehmatus möödus. Mõtlesin: "Nojah siis.. Aga ma polegi kunagi Air France'ga lennanud!" Ja mõistsin, et olen tõesti taas peagi Prantsusmaal.
Seda oli tunda juba lennukisalongiski, kui õhkutõusmise järel avanesid häälekate plopsatuste saatel šampusepudelid, kõigile soovijatele pakuti helekuldset kihisevat joovastavat rüübet, kitsejuustuga salatit ja helesinises karbikeses mandleid šokolaadis, karbi ümber sama karva helesinise lipsukesega lint.
Harilik turistiklass.

"Jaa, see täitsa sobib mulle," mõtlesin, rüüpasin oma jahedat champagne't, maiustasin šokolaadiga ja mõtlesin, et las see pagas siis tuleb, kui tuleb. Ma olen Prantsusmaal. Ma olen kohe Pariisis.

*


M [ 11:48 AM ]