Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Wednesday, July 20, 2011
.
See lehvimine sai praeguseks läbi.

Tegin üksi Prantsusmaale ringi peale.. Emotsiooniderikas Arras, maaliline Chartres, uhkeldav Bordeaux, võluv Toulouse, lummav Lyon..

Ja Pariis, minu Pariis, mis mind alati ootama jääb, mida hakkan alati endaga kaasas kandma ning mis jääb elu lõpuni mu südames ühele erilisele-erilisele kohale.

Nägin Lõuna-Prantsusmaa reisil palju, olin võlutud eri paikadest ja inimestest, aga ma ei oska selle kohta (praegu?) sissekannet teha.
Võib-olla suur osa sellest peakski jääma minusse enesesse. Aga võib-olla hakkan siia veel millalgi pisipilte maalima. Ma ei tea seda praegu.

Tean, et tegin kõigile oma varasema saabumisega hämmeldus-üllatuse, tean, et olen tagasioleku üle õnnelik ja kõigele lisaks tunnen, et miski minus ei ole enam, nagu varem.

Ma ei tea, mis.

Ma ei tea, miks.

Ma ei tea, kuidas.

Aga ma tean. Ja see teeb mind õnnelikuks.

Praegu on Pärispea oma vanasse portselanist teekannu korjatud hiliste kellukate, männikutee kõrvalt leitud õrre otsa pikitud metsmaasikate, merekaldalt korjatud kivikestega. Eesti suvi oma armsas ainulaadsuses.

Ja ikkagi Pariis kummitab.

Kuidas muidu märkasin alles täna Viinistus Aleksander Vardi maale? Teadmata midagi kunstnikust või maali nimest.. Lihtsalt tundsin ära, et Viinistus on Pariisi-maal.
Nüüd on selle postkaart raamatu vahel..

Vahel näen Pariisi unes.

Mõnikord meenutan sealseid inimesi.

Teinekord tulevad meelde mõned erilised paigad, helid, lõhnad..

Ma arvan, et vajan aega, et neil mälestustel omaenese maagilisuses enda sees energiat koguda lasta.

Praegu süütan õhtuti laternaid ja iga küünlaloitega keerleb minus tuhatkond emotsioonidesädet.

Enamusega, mida kogesin, ju tegelikult jätkan.

C'est de la folie, quand même!


Comme la vague emportée
revient battre le rocher,
je ne sais pas pourquoi,
mais je reviens toujours vers toi..

Je me suis désenchantée
d'avoir voulu t'oublier,
je m'en veux chaque fois,
mais je reviens toujours vers toi..

Tout ce que tu peux me reprocher
je le sais,
je ne te demande pas ce que tu as fait.
La nuit cache bien le jour
qu'elle le fasse pour mon retour,
encore une autre fois,
car je reviens toujours vers toi..

Qu'importe si au matin
notre voyage prend fin,
je sais qu'au fond de moi
je reviendrai toujours vers toi..

Tout ce que la vie peut nous donner
prenons-le,
en ne pensant qu'à l'instant présent
si tu veux..

L'amour apporte l'amour,
tu vois déjà il fait jour,
je crois que cette fois
je vais rester tout près de toi,
je vais rester tout près de toi...


M [ 8:41 AM ]