Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Thursday, June 30, 2011
.
Isegi viimasel oma korteris elamise päeval on asjaajamisi. Aga olin sellega juba arvestanud. Mitmed bussisõidud, käigud, järjekorras ootamised..

Mis ei tähenda, et ikka ilu ümberringi poleks. Kui suus sulab kodu-boulangerie hommikuselt värske mini-chocolatine (väike krõmsu šokolaadisaiake!) ja veel kodu-lillepoekutsu on sulle just julgustavalt oma kaks käppa sirutanud ning taasnägemiseni "Ourff.." teinud, on süda kõigest nii soe, et miski ei tundu hirmutav.

Ja kui ka tundub, oskan juba usaldada Pariisis kinnitust leidnud motot: "Ca marche! Kui kuidagi ei saa, kui kohe tõesti mitte kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!"

Õpin usaldama ennast, õpin usaldama asjade käiku, õpin usaldama e l u .

Ehkki olen seda juba siinolleski õppinud..

Rännakul mul tõenäoliselt internetiühendust ei ole, ehkki mine tea, olen juba kahte linna endale kodumajutuse leidnud. Prantsuse number toimib aga endiselt! Annan ikka kodustele ja ühele armsale teada, kui kusagile kanda kinnitada saan. Küll jutud liiguvad..

Oma alpikanni, mis, muide, viimastel nädalatel hakkas järsku ohtralt uusi lehekesi kasvatama, jätsin majahoidja aknalauale helesinise metallkastekannu kõrvale.
Küllap ta mõistab ja võtab ta oma hoole alla.

On se voit!

Milles bisous...


M [ 6:06 AM ]