Lehvides Pariisis...

Pensé

Respirer Paris, cela ~~conserve~~
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Thursday, June 16, 2011

.
See on linn, kus maagial on oma koht.

Päev on täidetud toidu- ja lilleturgude uudistamisega, vaiksete väärikate kirikute, pisitänavate, koduse lihtsa gurmeega, Yann Tierseni muusika, katartilise kinoelamuse ja jalutamistega, raamatupoekestega, miljoni kauni vaatepildiga.. Aga sellega asi ei piirdu.

Mõtlesime nimelt võtta täna natukene teistsuguse kodutee. Jalutasime läbi hilisõhtuse Louvre'i siseõue ning.. see oli täis valgesse rõivastatud inimesi. Mitte lihtsalt valgetesse riietesse, vaid väga pidulikult valgesse rõivastatud inimesi, keda võis seal olla kuni 8000. Ülikonnad, õhtukleidid, kaabud, kingad.. kõik oli šikilt valge. Kõik istusid valgete laudade taga, sõid maitsvaid roogi, jõid šampanjat ja veini ning lõbutsesid. Mõningaid laudu kaunistasid suured valged õhupallid. Kõik helendas hämaruses kumava Louvre'i paleevalgustuse foonil.

Olime lummatud. Istusime purskkaevu servale, mõeldes, et see pole ju võimalik. Küsisin oma kõrval istuvalt preilit, mis siin aset leiab.

Tegemist oli üritusega "Valge õhtusöök". Kord aastas lepib teatud prestiižne siseringkond kaunis salajaselt kokku, kus toimub järjekorde valge õhtusöök, kohad ja lauad on reserveeritud, aga kõik toovad oma toidud ja joogid ise kohale.
Kohapeal on big bandi muusikud, jagatakse väikesi laternaid ja säraküünlaid.

"Aga mida te sellega tähistate?"
"Mitte midagi! See on lihtsalt üks ilus üritus."

"Ilus" on vähe öeldud, kinnitan teile! See oli lihtsalt jabur-võluvalt müstiline.

Kui kell hetke pärast 11. õhtutundi lõi, süütasid kõik oma säraküünlad, juubeldasid, muusikud alustasid oma palade mängu ning inimesed tantsisid.

Pole võimalik, ütlete? Aga on. See ongi võimalik.

See on ju Pariis.

Selle kõige keskel püüan tulevastel hilisõhtutundidel ka oma reisi planeerida. Aeg lendab. Väikelinnakirjutis on.. pooleli. Aga olen uusi ideid, plaane, välgatusi ja visioone saanud.

See kõik on hämmastav ja ma ei usuks seda, kui ei näeks siinset oma silme läbi.

Maagia!

M [ 3:46 PM ]

Dee said...: Kui vägev! Tõeliselt müstiline linn!Ilmselt poleks ma seda ka oma silmaga uskunud, kartes, et ma ärkan kohe üles, sest tavaelus selliseid asju ei eksisteeri. Aga näed Sa.. On kohti..On inimesi.. : ); June 23, 2011 at 4:27 AM