Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Friday, April 1, 2011
.
Eilses teatriseminaris läks tekstilahkamine nii sügavale, et kõigi pead suitsesid lõpuks silmnähtavalt. Tundsin esimest korda seda imelikku tunnet, et kui lähed mingi tekstiga metatasandile, siis veel selle metatasandi metatasandile ja veel metatasandi metatasandi metatasandile (jne.), jõuad ühel hetkel punkti, kus vaatad tühja näoga seina ja ei saa enam elementaarseistki tõdedest aru. Kõik tundub nii kummutatav ja püsimatu.

Pagana Wagner ja Brecht. Hakkan just enese jaoks mingit süsteemi looma, kuni jõuan järgmise tekstini, mis kummutab kogu mu mõttestruktuuri.

Need on tekstid, mille igast lausest saaks kirjutada uue raamatu.

Jube segadusttekitav, aga väga põnev..

Aga eile oli võrratu Horton Technique ja selle lõpus võimas jazzkava. Sai jälle vormida-valada...

Tagasi tööle. Hmm :)


P.S. Mulle meeldib raamatukogus töötada, sest armastan kuulata, kuidas inimesed vaikuses sosistavad!

P.P.S. Miks Emilie on vahel veidi Saana moodi :) :)

M: "..ja veel nägin ma täna metroos vapustavalt andekat ühesilmset viiuldajat!"
E: "Issand, ühesilmne?!"
M: "Jah."
E: "Kus ta teine silm siis oli?"
M: "Ma tõesti ei tea, kuhu ta selle Pariisis unustada võis."


M [ 6:15 AM ]