Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...


Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad




Saturday, April 23, 2011
.
Христос воскрес!

Aga tõesti, häid lihavõtteid! Praegu on veel öö vastu pühapäeva, aga mul on korter puhas, küünlakesed põlemas, täpilised salvrätid valmis pandud ja homsed kolme muna kaunistamise plaanid olemas. Värskeid lõikelilli tuppa tuua ei jõudnud, aga pole viga.

Muidu läheb pigem hästi. Vahepeal olen inimestes pettunud, aga usun, et olen lihtsalt liiga tundlik. Päris misantroobiks ju ka ei tasu muutuda. Ka sellistele olukordadele võib "stopp" öelda, et mitte mõelda oma elu keerulisemaks. Pöörata tähelepanu heale, sellele, mida oma ellu soovin, sellele, mis on mulle tõeliselt oluline.

Aga! Kuni neljapäevani tegelesin üsna tõsisel määral tantsimisega. Reedel aga otsustasin luua natuke teistsugust meeleolu. Tegin üksi heade mõtete kogumiseks maalilise väljasõidu väikelinna nimega Marly-le-Roi.

Sel paigal on vaekas ajalugu - seal oli Louis XIV loss Château de Marly (jah, seal olidki alguses need Marly hobused (: ), aga see hävitati revolutsiooni käigus. Nüüd on seal imesuur aed, kus on lossi vundament, vanad skulptuurid ja/või nende koopiad, veesilm.. Palju ruumi ja õhku. Palju rohelust! Veetsin seal raamatut lugedes mitu tundi. Päike paistis soojalt, nosisin kotist kuivatatud aprikoose ja olin rahul.

Kohale jõudes tekkis veidi Palle-tunne, näete piltideltki, et kuigi palju rahvast seal just polnud. Ilmselt oli oma osa ka suurel reedel ja enamus rahvast on selleks nädalavahetuseks maale sõitnud. Õhtupoole nägin juba rohkem inimesi. Aga mõnusalt vaikne oli küll, käisingi justkui vaikust kuulamas.

Üksikud veel linnasviibivad kohalikud ei saanud kuigivõrd aru, kes või mis ma selline olen. Uudistasin rongijaama jõudnult linnakese plaani, et aru saada, mispidi ma olen. Üks vanahärra tuli minuga jutlema:
"Preili, kas te olete eksinud?"
"Aitäh, ei ole!"
"Aga kuhu teil minna on tarvis?"
"Mul ei olegi kusagile tegelikult praegu spetsiaalselt t a r v i s minna.."
"Aga kuhu te tahaksite minna?"
"Ma ei ole päris kindel. Ma arvan, et sinna, kus ilus on."

See oli teeotsa kättesaamiseks hea märksõna. Jõudsin kitsast ülesmäge kulgevat tänavat mööda linnakese kirikuni ja sealt lossiparki.

Sarnane vestlus oli ühe teise kodanikuga Marly lossipargis, kus enne enese mahaistutamist natuke ringi uitasin.
"Kas te otsite mingisugust õiget kohta?"
"Aitäh, ei otsi, ma olen lihtsalt siin."

Ma tõesti olin seal, täielikult kohal.

Pärast pikki lugemisi ja pargispromeneerimisi uitasin veel vanalinnas.
Ma ei uskunud, et selliseid kohti olemas on. Pisitänavad värviliste ja kreemjate majadega! Värviskeemideks midagi à la virsikukarva maja tumesiniste aknaraamidega, sidrunkollane roheliste ustega jne. See oli võrratu. Tegin liiga palju pilte ja suutsin end lõpuks veenda, et mul pole mõtet aparaadiga vehkida, sest iga nurgatagune pakkus lummavat vaatepilti. Loomulikult oli seal laisku kasse, säutsuvaid värvukesi ja üksikud, mõnusas rahus hõljuvad inimesed olid hoopis teistsugused kui Pariisis. Kõik vaatavad sulle tänaval otsa, naeratavad, tervitavad. Olgu nad ise kas või autos või oma esimese korruse koduakent pesemas.

Põnev oli ringi vaadata ja mõelda, kuidas inimesed elavad. Ja kuidas saavad enam-vähem kõrvuti paikneda Pariisi-sugune metropol, kus on kõike, korraga ja kohati liiga palju ning selline pisipaik. Nii kardinaalselt erinevad maailmad. Ja ometi on mõlemal oma plussid ja miinused.

Nii et kinkisin endale ühe tõeliselt kauni päeva. Õhtul põikasin veel kodukohvikust läbi ja kell 00:44 ei pidanud paljuks nõustuda Emilie spontaanse ettepanekuga teha üks väike jalutuskäik ja öise Bastille väljaku nautimine. No miks mitte!

Ka täna oli rikas päev, aga nii vaekas, et vajan selle läbiseedimiseks veidi aega. Ent olen rahul! Piknik armsatega, kaks lühiballetti Opéras (alati tagatud kvaliteet tuntud headuses) ja.. kesköine lihavõttemissa siinses õigeusklike kantsis, Saint-Alexandre-Nevsky katedraalis.

Inimesi oli nii palju, et kõik ei mahtunud katedraali äragi, küünlad, viiruk, liturgilised laulud, vene vaim! Kui lahkusin, oli üle tee asuvas vene trahteris muidugi viinapidu zakuskadega, akna peal joonistus 18. sajandi vene neiust kirjaga "Христос воскрес!" Ei noh, Воистину воскрес!

Jälle on kell pool 5 koidikul, aga ma ei taha ikka magama minna, vaid keedan veel ühe tassikese teed.




_____________________

Le 24 avril

Siin siis niiviisi :) Joyeuses Pâques!


M [ 5:50 PM ]

Anonymous Anonymous said...

Muidugi võlus mind kohe see armas oranzikas kassike, aga nii palju kui fotodelt näha, siis see linnake on tõesti armas ja sina oled nii suvine! :)

April 24, 2011 at 5:11 AM  

Blogger M said...

:) See kassike oli tore jah. Tegelikult tahtsin temast pilti teha tema loomulikus asendis, kust ta leidsin - ühel pisitänaval auto najal päikeselaigus pikutamas. Ent kohe kui aparaadi välja võtsin, tahtis ta üle tee minu juurde vaatama tulla, mis ma seal selle masinaga askeldan. Tuligi hoopis selline pilt :)

April 24, 2011 at 5:15 AM  

Post a Comment