Lehvides Pariisis...

Pensé

Respirer Paris, cela ~~conserve~~
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Sunday, March 6, 2011

Täna tuleb kirjeldav sissekanne, sest on uskumatu päev olnud! Pidin minema lõuna paiku teatrisse ning mul oli piletki olemas. Vaatasin bussimarsruudidki välja, tegin kena ajaplaneeringu - pidin sellekohaselt jõudma teatrisse (Théatre de la Colline) 20 minutit enne etenduse algust.

Jõudsin bussi oodates Gare du Nord'i pildistada. Lootsin, et saate ka näha, mis ma siin näen, aga mu arvuti ei ühildu selle kaameraga! No jumala pärast. Mida veel.

Sõidan siis lõpuks bussiga, kõik on tore ja kena, kuni äkki teatab juht keset 19. rajooni (natuke hirmus veidi getorajoon), et nüüd peavad kõik välja minema, buss ei sõida siit peatusest edasi, sest mingi streik/demonstratsioon/manifestatsioon on kusagil. Minu etendus algab aga.. Aah!! 25 minuti pärast?! Otsin meeleheitlikult metroojaama, leian selle, avastan, et pean liini vahetama.. Ja jõuan teatrisse 20 minutit pärast etenduse algust. Hilinejaid saali ei lubata. Ei muud, kui aga uus pilet osta.

Ma olin nii kurb! Aga! Lohutuseks mul vedas - ostsin endale pileti 3. aprilliks ning - uohh! Teenindaja teatab mulle, et vist just parajasti keegi loobus oma heast broneeringust, nii et ma sain ühe saali parimatest kohtadest!! Ja tudengihinnaga!
"Pas mal!" ütles ta :) ("Pole paha!")

Kui teatrist välja tulin, oli kuidagi maagiliselt kena. Tänaval olid valged konfetid, mis tuule käes hõljusid, ostsin endale pagaripoest värske, kuuma spinati-kitsejuustuquiche'i. Jalutasin parki (Square Edouard Vaillant), nautisin seda ja pildistasin. Oli 12 soojakraadi. Krookused õitsesid. Kõik oli parfait.

Seejärel ostsin lillepoest valge roosi ja põikasin uuesti Père-Lachaise'i kalmistult läbi, et Wiiralti hauda pärnaseemnepudist ja mõnedest langenud lehtedest korrastada.
Iga Pariisi külastav eestlane peaks käima Père-Lachaise'i kalmistul, kuhu on ainsa eestlasena maetud Eduard Wiiralt! Sisenete põhjaväravast (Gambetta-poolne), 88. division, 4. kalmurida. Ärge võtke orientiiriks vana müüti mingisugusest õunapuust, enam tema haua kohal küll ühtegi õunapuud pole. Aga väga ilus hauaplaat on siiski.

Pidime minema Emiliega Chateau de Vincennes'i, aga selgus, et see on kinni. Mul oli hulgaliselt vaba aega ja märkasin, et Place de Nationi juures on mingisugune turg. Avastasin selle täiesti, täiesti juhuslikult. Mõtlesin siis sealt läbi põigata, teate, nii igaks juhuks, kui mul juba parajasti vaba aega on - no ohhohohohohoooo!

Viisileht oleks seal minestanud! Täielik kvaliteet-vanakraami avaturg, mis nägi välja nagu üks mu lemmikantikvariaatidest Vanalinnas, ainult et see oli vabas õhus, 150 korda suurem, mitmekesisem, rikkalikum, kvaliteetsem ja põhjalikum! Minestasin äärepealt isegi, sain täieliku ilu-üledoosi.

Seal oli kõike alates postkaartidest, ehetest ja pisividinatest kuni kunsti ja suurte mööbliesemeteni.
Soetasin mõned kõrvarõngad, aga pidin nägema vaeva, et mitte osta näiteks 30 € maksvat linnupuuri aastast 1934. See olen ju mina.

Meeleoluka (ja väga pikaks osutunud) käigu lõpetuseks premeerisin end värske kaneeli-aprikoosidžemmi-pannkoogiga väljaku maiustustekioskist. Müüja küsis minult, kas olen veetnud toreda pühapäeva. Vastasin, et absoluutselt, ning et nagu kõik kõige toredamad juhtumised Pariisis, sündis ka see täiesti juhuslikult - siin linnas lihtsalt on nii! Ta naeris ja oli minuga nõus.

Pariis on võluvaim paik maailmas, kus oma võimalike ärevuste või hirmudega rinda pista. Selle ilu juba iseenesest aitab ravida kõiki hädasid. See on ju oopium! Oeh.

Aga mu armsad, teist tunnen vahepeal niimoodi puudust, et la Seine võib sellest veiniks muutuda. Eriti tunnen vajaka Sinust, usun, et tead seda, ent siiski vajan selle väljakirjutamist.

Vaat sellised on praegu siin lood. Nüüd aga veedan oma meelisaega - need viimased õhtused momendid enne uinumist. Tasased askeldamised, lilleõite kohendamised vaasis, teekeetmised... Pean silmas pidama, et sellega liialt pikale ei veniks - olen võimeline seda kõike tundide viisi nautima! Ent homme tuleb jälle ilus päev. Mul on suured plaanid. Neist aga hiljem...

Ueh. On Gainsbourgi (nii Serge'i kui ka Charlotte'i) muusika ja keeva teevee, mõtluste ja tundmuste aeg. Kallistan!

M [ 2:40 PM ]

Kat said...: :); March 6, 2011 at 10:39 PM
S. said...: Sa oleks ikka selle linnupuuri pidanud ostma ;)); March 7, 2011 at 12:07 PM
M said...: Jah, mul on ju nii palju vaba raha, pagasiruumi, mida selle transportimiseks ära kasutada, sobivaid kohti, kuhu seda panna ja tohutult praktiline vajadus selle järele :)

Bien sur!; March 8, 2011 at 5:01 AM