Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...


Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad




Sunday, March 27, 2011
.
On toimunud palju ilusat ja põnevat ning veel enam on peast läbi käinud põnevaid ja kauneid mõtteid. Tulin täna mõnedele headele ideedele, mida otsustasin edaspidi kindlameelselt ellu viia.

Pariisi-raames oli sel nädalal olulisimaks Krissu külastus! Tundsin taas, et jagatud rõõmud on vahel tõesti mitme-mitme-mitmekordsed. Sai kultuuri tarbitud, meelt lahutatud, jauratud, hõljutud, hilisõhtuses jõeäärses café's kohvi nauditud, räägitud - tõeliselt räägitud.. Usun, et sel nädalal oli mulle vaekas mõju, sest minu mõttelained said ajendatud uueks ja sisukaks loomeks. Ning tundsin (ja tunnen tegelikult siiani), et olen tõeliselt-tõeliselt õnnelik!

Mulle meeldis see mõte, milleni jõudsime - siinne elu võib esmapilgul ehk tõesti tunduda veidi "spetsiaalselt valmis sätitud" nagu mingisugune teemapark, aga juba päeva lõpuks saad aru, et see pole nii. Siin lihtsalt tõesti ongi nii imeline.

Oeh.. Aitäh!

Teate, üldse on viimase aja olulisimaks märksõnaks minu jaoks inimesed, minu inimesed. Ning meievahelised suhted. Olgu need siis tihedad ja pikad mõttevahetusi täis kirjad või väikesed siirad märguanded. Usun, et kõik asjaosalised mõistavad siinkohal. Olete mulle armsad ja olen nende tähelepanemiste üle tohutult tänulik. Kohtumisi toimub, nagu tavatses öelda Andry.

Ausalt öeldes olen praegu pisut kimbatuses. Minu sees on nii palju, mis vajaks seedimist nii intellektuaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil. Mõtteid ja tundmusi. Kultuuri ja enese loovideid. Nägemisi ja ütlemisi. Siseilmas ja välisilmas. Kõike on nii palju ning ma ei mõista, kas pean kõike teadlikult läbi töötama või võin mõnel meeldival tundmusel lasta ennast vahepeal ka lihtsalt kanda.. Ma ei tea. Aga ma usun, et tegutsen sisetunde järgi. Nii nagu parajasti kõige õigem tundub.

Kui laupäeval Krissuga metroos sõitsime, et jõuda sellega kiiremini Grand Opéra juurest sõitu alustavale lennujaama-bussile, mängisid kaks akordionisti meie vagunis pala "Sous le ciel de Paris" ("Pariisi taeva all") ning ooperiväljakule jõudnult hakkas sadama esimest tihedat ja sooja kevadvihma.

Jah, siin ongi nii.

Saatsin Krissu bussile ja jooksin kilgates läbi sooja paduvihma kodu poole. Vaatasin taevast, tundsin, kuidas mu juuksed muutuvad vihmaveest aina raskemaks ja mõtlesin, et nii ongi.

Täna tegin vahetult enne teatrisse lippamist Vadymi/Vassily/kunstitudengite juures pärastlõunast eilse-peo-järgset-puuviljasalatit, nosisime seda, ringutasin uniselt ja mõtlesin, et nii ongi.

On öö, teen oma Pariisi-korteris hiliseid toimetusi, keedan piparmünditeed, kuulan Gainsbourgi, koostan mõttes lektüüriga töötamise plaane ja mõtlen, et nii ongi.

Oh...



P.S. Üks lõbus lugu ka. Täna hommikul kapi otsast Krissu toodud rukkileiva järele kätt sirutades märkasin, et kogu kapipealne on purune. "Kummaline," mõtlesin. Leivakotis oli pisike auk. Leiva sees oli ka pisike auk. Mul oli pilt selge.

Mul on siin väike Pariisi-hiir. Tema nimi on Pierrot ja ma kavatsen ta kinni püüda.

Järele jäänud kolm puutumata leivaviilu kiiritasin mikrolaineahjus bakteritest puhtaks ja pistsin ise nahka. Aga fakt on see, et praegu elan siin uue korterikaaslase Pierrot'ga.

Vadym ütles, et ta saaks mulle oma sõbranna käest lõksu, mis hiire lihtsalt kinni püüab ja talle liiga ei tee. Ütlesin, et "Ca serait parfait comme je suis une greenpeace-hippy," ("See oleks priima, kuna ma olen greenpeace-hipi") aga samas pole siin linnas mu kodu kõrval Margareeta-mäe parki, kuhu hiir lahti lasta ning kinnipüütud Pierrot'ga Tuileries' aeda sõitmine oleks isegi minu jaoks veidi liiga veider. Pealegi saime Saanaga Riiamäe-aasta järel juba staažikaiks hiirepüüdjaiks. Näis.



M [ 3:56 PM ]

Blogger S. said...

Mul tuli Ratatouille meelde seoses selle hiirega :))

March 30, 2011 at 12:45 PM  

Post a Comment