Lehvides Pariisis...

Pensé

Respirer Paris, cela ~~conserve~~
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Tuesday, February 1, 2011

.
Mul on kodu! Oh, kui väsitav see kõik kokku oli, kui rumal ma olin, kui häbi mul enda ees enese pärast ja kui õnnelik ma ometi sellest kõigest hoolimata lõpuks olen!

Pühapäeval sai siis nimelt veel kortereid vaadatud. Leidsin ühe, mis oli kena, aga olin siiski kahevahel, sest polnud rajoonis nii kindel ja seal oli minu jaoks kuidagi kõle (saate varsti naerda). Siis nägin veel teist, millesse armusin, aga - seal polnud mööblit. Üldse. Olen täiesti ebapraktiliselt üle-emotsionaalne inimene ja kui mul poleks olnud võimalust Tõnule helistada, oleksin juba tolsamal õhtul sinna põrandale magama jäänud ilma ühegi esemeta. Võtsin aga veidi mõtlemisaega ja olles mõjutatud Tõnu praktilistest (ja lõpuks nii õigetest!!!) soovitustest, helistasin poolenisti pisarsilmil esimese korteri omanikule, et temaga kokku leppida kohtumised. Et korter saada. Aga kahju oli sellest möbleerimata paigast..

Järgmisel päeval sain siis võtme kätte. Leping sõlmitud. Olin üliõnnelik, et sain nii kiire ajaga Pariisis korteri - tavaliselt see võtab tohutult rohkem aega. Mingi sisetunne aga veel häiris.. Mõtlesin siis läbi käia sealt.

Otsustasin kasutada metroopeatust "Chateau d'Eau", sest see kõlas kenasti ja tundus kaardi pealt vaadatuna ka lähemal asuvat. Tulin siis metroojaamast välja ja sain šoki - mida paganat... Olin ainus blond ja valge inimene sel tänaval. Kõik oli räpane, kahtlased kambad jõlkusid tänavail.. Mingi neeger juba karjus mulle midagi ning puhkesin paar tänavat eemal koju jõudes totaalselt nutma ning kogu mu sisemus süüdistas mind: "Loll, miks sa siia elama tulid, pead nüüd veel elu pärast kartma, mitte mingeid suhtlusprobleeme või koduigatsusi! Miks sa ometi veel ei võinud otsida? Olid arg ja tahtsid sellega ühele poole saada? Kannata siis nüüd siin!" Ehk siis - täielik vaimumurdumine. Siis püüdsin rahuneda ja läksin lähedalasuvasse kohvikusse, et üks tee võtta ja baariprouaga veidi juttu puhuda. Sain siis kõigest aru. Selgus, et kasutasin vale metroopeatust!

See mustade rajoon on küll mitte väga kaugel minu kodust, aga mu kodu kuulub siiski mu meelest pigem 9. rajooni, mitte 10.sse. Ehk siis - mu kodu on kahe rajooni piiri peal, juba rahulikus kohas, kus enam musti pole üldse (jah, olen rassist), on ajaloolised majad ja umbes 100-200 m kaugusel on juba Pariisi city - st. Pariisi vanaaegne city! Rue de la Fayette, Galeries de la Fayette, mitte kaugel ka Opéra Garnier..

Võtsin ette suure ja pika jalutuskäigu ning tutvusin oma tegeliku naabruskonnaga. See pole küll pisike ja romantiline boheemlasrajoon, aga on ilus, suurte vanade majadega, rahulik, poekestega. Ja veidi eemal palju-palju ilu!

Õhtul tulin tagasi Linnuste juurde. Tal oli väga hea meel mind näha ning et olin ühel õhtul valmistanud talle ja Marcole pastat, otsustas ta nüüd ahjukana teha! Meil oli uhke õhtusöök pika ja põneva vestlusega. Olen väga tänulik ja õnnelik, et olen sellise inimesega kokku saanud!

Hommikul otsustasin end korralikult välja magada, päeval ajasin veidi korteriformaalsuseid ja läksin siis Rue de Paradis'le, et korter korda teha ja muist oma asju sinna viia. Kohe selline tunne oli ärgates - nii, nüüd ma lähen!

Miks keegi ei öelnud mulle, et ma selliseid boheemlaspesi oskan punuda?! Ilmselt oli asi eelmise üürniku segaduses. Mida kauem ma seda likvideerisin, oma asju kappidesse seadsin ja korterit oma käe järgi sättisin, seda enam armusin sellesse. Nüüd olen täiesti rahul, meel on rahulikum ja.. - ma olen õnnelik!

Ma igatsen teid kõiki nii väga, aga tunnen, et olen õnnelik! Ja õnnelikult igatseda on ju hoopis kenam kui masendunult. Selline igatsus on isegi inspireeriv :)

Täna tulin siiski veel siia, härra Linnuste, Marco ja Siimoni poole. Et homme oleks veel rõõmsam meel uuesti 9. rajooni minna :)

Ka härra Linnustele sobib selline variant, et hõljun sel nädalal veel palju ka siin. Õigemini - talle vist isegi meeldib see päris hästi.
"Muidugi seadke oma käike oma äranägemise järgi, aga olete siin iga kell teretulnud, iseäranis kui võtmed veel teie käes on - see on ju siis teie kodu ka. Pealegi mulle tundub, et teie siinolek annab sellele majale nii mõndagi juurde," ütles ta mulle ennist muhelevalt naeratades.

Kui rue de Charlot'le (siia) naasin, käisin veel oma kodu juurest pisikesest poest läbi, sest mulle meenus, et ma pole täna eriti midagi söönud. Veetsin siis üsna pika aja riiulite vahel jalutades, vaadates, mõteldes, valides. Lõpuks tundsin, et ei taha midagi, aga päris tühjade kätega ära ka ei tahtnud minna pärast nii pikka valimist. Võtsin siis ühe pisikese purgikese aprikoosimoosi - purgi kõrgus 5 cm, diameeter 3,5 cm.

Praegu mul on kirjutamisega natuke kiire, sest Marco tahab magama minna, aga varsti tahan teile kirjutada ka mõnedest kaunitest pisimuljetest ja vaatepiltidest. Ilu on siin palju!

Kallistan-kallistan-kallistan!

2. veebruar - hommikune lisa kell 10:57

Õhtul jäime veel juhuslikult härra Linnustega veidikeseks kööki jutlema. Ta oli heas tujus ja arvas, et nüüd oleks hea mõte võtta ette üks brandypudeli pisike-pisike põhi. "Noh, siin Prantsusmaal, teate, käivad need asjad niimoodi, et noh, et nii õhtul hilja, noh.. Nii m a i t s m i s e pärast, niimoodi, eks ole..!" Maitsesime siis õige natuke mingisugust kallist brandyt, rääkisime ühiskonnast ja elust ning mina mõtlesin - oh, kui põnev..

Nii. Nüüd ajan veel veidi asiseid asju ja siis kavatsen terve päev tegeleda toredustega :)

P.S. Muide, enne kui ma selle toreda mõtte ära unustan - tulin täna hommikul selle peale, kui kaunid on mõned prantsusekeelsete sõnade ehitused ja tähendused. Näiteks sõna "maintenant" ("praegu") oleks otsetõlkes "main" - "käsi" ja "tenant" - "hoides", nii et kokku tuleb justkui "praegu" - "kätt hoides".
Ilus, n'est-ce pas? :)

M [ 2:40 PM ]

S. said...: Ma juuba ootan, et ühel kevadisel nädalavahetusel sulle külla tulla :); February 2, 2011 at 10:41 AM
Tasuta toit said...: Iiiiiiii mul nii hea meel, et sul pesa! Tahaks pilte ka!!! Ja ära noruta, sa oled supercool! Kallikallikallikallikalli jne ;); February 3, 2011 at 5:08 AM