Lehvides Pariisis...
Pensé

Respirer Paris, cela conserve
d i l a t e l'âme...


Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad




Sunday, February 20, 2011
Oh la la!

Olen vahepeal jälle rikastavaid elamusi-kogemusi saanud ning ei jõua kõike enam nii detailselt kirjeldada. Mul on olnud lihtsalt tõesti sülemite kaupa kauneid vaatepilte, inspireerivaid kohtumisi, toredaid seltskondi, inspireerivaid olemisi..

Olen saanud lähedaseks oma maja lähedal oleva kohviku (Le Scherkhan) n-ö. perekonnaga, kogukonnaga, kes seal pidevalt viibib - töötajad ja nende sõbrad, kes seal sageli viibivad, ning mitmed kvartali inimesed. See on väga värvikas seltskond! Näiteks härra Jean-Pierre, kes on olnud filmirežissöör ja -näitleja ning tundis Serge Gainsbourgi! Ka omanikuga oleme vestelnud (kõik tunnevad seal kõiki) ning iga kord kui seal käin, saan majasoodustust. Kodune paik :)

Ent muidu kauneid olemisi on olnud tõesti tohutult palju...

Üleeile jalutasin vihma käes läbi pisikese pargi, pea kohal punane vihmavari, ja sõin paberkotist maasikaid.

Eile öösel sõitsin jalgrattaga piki bulvareid koju, möödudes valgustatud Grand Opéra'st.

Täna käisin Emiliega hommikul turul ning ei jõudnud ära imestada, kui palju imevärskeid ja hea hinnaga delikatesse korraga ühes kohas saadaval võib olla.
(Muide, see oli see sama kant, kus me 2007. aasta suvel elasime! Vahva äratundmismoment oli.)

Ning loomulikult olen iga päev jalutanud, jalutanud, jalutanud...

Kooliga on endiselt mõned ametlikud sekeldused täiesti lahtised, aga otsustasin neljapäeval, pärast järjekordset luhtunud katset leida üles oma koordinaator, et kui nemad mind korralduslikest tegemistest informeerida ei soovi, võin ka mina tegutseda siin oma ülikooli nõuete ja enese parima äranägemise järgi. See oli tiivustav mõte ning sellises mahus ja selliste ainetega olen selle kooliga väga rahul! Õppejõud on toredad ja ained inspireerivad. Maht on väike, ent seda paremini saan ainetele pühenduda, töötada lektüüri läbi jne.

Hmm, ühest teatrimuljest kirjutaksin ehk siiski. Sain üleeilseks meile Emiliega piletid Théatre de la Huchette'i, Tšehhovi "La dame aux petit chien"'le. Daam koerakesega siis.
Teate - prantslastele ei sobi Tšehhov, mulle tundub! Ma ei saa seda hinnangut veel ühe lavastuse põhjal mõistagi langetada, ent sellel arvamusel oli ka nt. see naisõppejõud, kellega kord teatris vestlesime. Liiga kärsitult, liiga tormakalt käisid nad ümber selle teosega. Tšehhovi karakterid vajavad delikaatsust, aega, et neil lasta oma iseloomulike joontega narratiivi arenedes lahti rulluda. Tema teosed ei ole mõeldud kiireks läbimängimiseks, "pedaal põhjas", kasutades kõige laiemaid pintsleid ja kõige erksamaid toone. Need vajavad sellist.. filigraansust, võiks ehk öelda. Ning sellest jäi tolles tükis küll puudu.

Ent oli tõeliselt huvitav võrrelda mõttes Tšehhovi lavastamist siinse lavastaja ning näiteks Petersoni käekirjaga. Väga põnev! Hoopis teistsugune tempo, hoopis teistsugune tonaalsus...

Théatre de la Huchette ise on muidugi võrratu. Teater, kus hakati 50 aastat tagasi mängima Ionesco näidendeid ning seda tehakse (samades lavastustes!) ilma ühegi katkestuseta tänase päevani. Võrratu väike teater :)

Muide, mu kodukant, kui seal jalutades veidi lääne poole hoida, on tõesti põnev ja kena! 10 minuti kaugusel on nt. Folies Bergēre, mis küll täna pole muidugi sama, mis ta oli enne 1920. aastaid, aga põnev on sellest mööda jalutades selle paiga minevikust mõtiskleda.
(Kes ei tea: tegemist on ühe Pariisi kuulsaima music-hall'i ja kabareega, kus on alates 1890. aastatest esitatud operette, koomilisi oopereid, varietee-etendusi ja -tantsu :) Sümbol - la vraie vie parisienne! )

Nii! Nüüd aga võtan ratta ja sõidan viise vilistades koju.

Tunnen end siin nii hästi! Sobin siia linna nagu baguette pagaripoodi.

Kuulmisteni!!


M [ 8:14 AM ]

Blogger Jane said...

nägin täna öösel unes, et tulin sulle külla. ja vihma sadas ka, aga vihmavarju ja maasikaid kahjuks ei olnud. noh, äikesevihmaga oleks need muidugi võib-olla natuke kohatud paistnud.

:)!

February 20, 2011 at 10:27 AM  

Post a Comment