Lehvides Pariisis...

Pensé

Respirer Paris, cela ~~conserve~~
d i l a t e l'âme...

Minu parimad siin ja muidu

Mu armsad mõtetes
Balletimaagia
Konfrontatsioonid iseendaga
Headus
Värvid
Inspiratsioon
Tõeliselt head raamatud
Äratundmine
Kevadlilled
Vein
Mõtlus
Head filmid
Juust
Teater
Mikrokosmos
Lendlevus
Ilusad hetked
Tajutavad tundmused
Spektrid ja varjundid
Empaatia
Jumalaema
Île Saint-Louis
Rue Quincampoix
Kallistustega klammerdatud kirjad

Wednesday, February 16, 2011

Hei-hei!

Vahepeal olid pisikesed äärelinnast ja koolikorraldusest tingitud madalseisud, aga tundub, et need osutusid mööduvaks. Loodan saada homme kinnitust sellele, et pean seal koolis tõesti vaid miinimummahus punkte võtma, kui see juhtub, olen kõige õnnelikum inimene Pariisis. Aga ma ei mõtle sellest rohkem enne, kui see seis selgub. Vähemalt teatriainetega olen praegu väga rahul - hea, et niigi!

Positiivseks uudiseks on, et olen koolist saaanud toredad tutvused - humanitaar avastas humanitaarid, humanitaarid leidsid veel ühe humanitaari :) Väike kamp brasiillasi, tütarlaps ja kolm noormeest, üsna hipid, aga meil oli teineteisega tore äratundmise tunne. Nende seas on näitlemis-, kirjandus-, antropoloogia- ja filmisotsioloogia tudeng ning mul on neist kõigiga vähemalt üks aine koos. See on tõsi - sama eriala-huviala-inimestel on teineteisega toredam kui ruumitäie ülejäänud erasmuse tudengitega, kes õpivad majandust, rahvastikuteadust, juurat või rahvusvahelist õigust.

Erasmuse tutvumishommik oli muidugi anekdoot omaette - meid oli umbes 70 ja meid pressiti imepisikesse saali, kus lõhnas kloroformi järgi, sest seal hoones on ka ülikooli spordikompleks. Peeti paar formaalset kõnet, meid teavitati meie võimalusest "veeta kaastudengitega fantastiline hommikusöök - see on teie pidu ning meie tervitus teile Prantsuse kultuuriruumi saabumise puhul!" - olime nagu kilud kloorilõhna-karbis ning seina ääres olid lauad apelsinimahla ja saiakestega. Tundsin Tamy (Brasiilia neiu) dramaturgialoengust ära, ka tema näol oli selge ilme "ei oska sellisel üritusel käituda", tegime juttu ja otsustasime, et kaoks nüüd siit piinlikust kohast imekiiresti õue. Sama nägemus olukorrast oli ka tema sõpradel. Nii et mul on nüüd siin koolis tuttavad brasiillased, kellega jagada siseringi-infot teatri- ja kinoväljal tähelepanu väärivatest sündmustest.

Sellegipoolest loodan, et mu tunniplaan loksub paika minule soodsamas plaanis, nii et teki olukordi a la eile - kahe loengu vahel 4 h :/, see mu vist õhtuks ära muserdaski, sest kuigi käisin oma pausi ajal imeilusas pargis, kus loodan hakata kevadel õppimas käima (Parc Monceau, see on ka fotol!) ning väikeses lokaalis oma tekstidega töötamas, väsitas päeva lõpuks see pidetu hõljumine ning täistuubitud rongidega 6 korda edasi-tagasi sõelumine väga-väga ära.

Hmm, aga mis ma muidu toredat teinud olen? Tähelepanekuid kirjutanud, lugenud, hõljunud, teatris käinud.. Need on need rõõmustavad päevaosad. Külaskäike ette võtnud, elu üle rõõmustanud, tüdrukutega ilusaid tähelepanekuid jaganud ning toredaid plaane teinud.

Praegu tulin just Pompidoust, kus nägin üht tantsuetendust. Emmanuelle Huynh "Cribles/Live". See oli hea, kuid ma polnud vaimustunud, tundus, et valdav osa publikust oli minuga samal meelel. Oleks võinud neil olemas olevate meediumitega midagi veelgi tihedamalt läbimõeldut luua. Kuidagi poolik tundus see. Keskne idee seisnes ühise koosliikumise mõju lahtimõtestamises läbi ringi kui vormi, kasutati erinevaid liikumisi ringis, kaasatud olid ka väga professionaalsed löökpillimängijad. Keskenduti ka küsimusele, kas muusikat on võimalik näha ja tantsu kuulda. Mulle jäi aga muje, et kenad mõtted küll, aga kuidagi väga poolikuks jäetud. Muusika ei toetanud tantsu, tants ei suhestunud muusikaga. Ja küsimuse tekitas ka, miks nad algupäraseid kostüüme ei kasutanud, sest need oleksid lavastust igal juhul toetanud. Ei tea. Tekkis hunnik küsimusi. Jäi mulje, et koreograafil tekkisid idee-idandid ringi kui vormi eripäradest ja võimalustest, aga mingil hetkel jäeti need ideed lõpuni välja töötamata.
Aga - küsimused tõstatusid, eks ole! Lavastaja Krzysztof Warlikovski on öelnud, et teatri jaoks pole hullemat olukorda, kui see, et inimene tuleb etenduselt, mõtleb, et "oh, oli see alles tore lavastus" ja läheb siis koju, midagi edasi mõtlemata. Nii et kõige hullemini ei läinud.

Ent tähelepanekute kirjutamisest - hakkasin metroos ja rongis peale lugemise ka situatsioone ning inimtüüpe üles täheldama. See on täielik linnateater! Kogun olukordi, karaktereid, killukesi linnamaastikult. See on päris põnev ning on muutnud ka mu edasi-tagasi reisimised rikkamaks ning mängulisemaks.

Hmm. On aeg tänane päev kokku pakkida. Homme näis, kuidas plaanid selginema hakkavad. Ja - mul on järgmisel nädalal juba esimene koolivaheaeg :D

À bientôt!

P.S. Korralduslik pool võib mu koolis täiesti kiviaegne olla ja koolihooned seitsmekümnendate betoonist, aga raamatukogu tualettruumis on "Villeroy & Boch" WC-potid. Kohe näha, et siin on väärtushinnangud paigas.
Muidu olen koolikeskkonnaga juba leppimas, vähemalt haljastust on palju ning interjööri autentne retro on tegelikult päris pull - ühe korruse seinad lillad, teisel tumerohelised, kolmandal erkkollased. Fuajees suured seinagraafikad 80ndatest. Väljast põhimõtteliselt selline nagu siin pildil, ainult et reaalsuses rääbakam, määrdunum ja getom kui fotol.

M [ 12:47 PM ]

iie said...: pardon my japanese, aga wtf on filmisotsioloogia?!; February 17, 2011 at 1:07 AM
M said...: Filmi- ehk kinosotsioloogia on kunstisotsioloogia eriharu.

Kunstisotsioloogia tegeleb kunsti ja esteetika sotsiaalse kontekstiga - kuidas ühiskond kui sotsiaalne kogukond võib kunstivoolude kujunemist mõjutada ning vastupidi - kuidas kunst võib ühiskonda mõjutada. Kinosotsioloogia (eesti keeles see kõlab tõesti kuidagi lonkavalt) tegeleb siis selles raamistikus kitsamalt kinoga. (Sociologie de cinéma)

(Prantsuse koolkonnas pööratakse kunstisotsioloogias eraldi tähelepanu veel ka kunstnike maailmale, selle uurimisele - nende sotsiaalsele elukeskkonnale, kunstiteoste ühiskondlikule vastuvõtule, kunstivooludele, kunstniku positsiooni probleemidega tegelemisele jne jne jne.)

Siin saab tõesti päris eripäraseid asju õppida : )

Oi, kinosotsioloogiast on isegi prantsusekeelses wikis artikkel :D Prantslased on hullud.
http://fr.wikipedia.org/wiki/Sociologie_du_cinéma; February 18, 2011 at 7:45 AM